Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Joobes tööl viibimine annab seni õiguse purjutajale

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Logistika Plussi peadirektor Toomas Orutar arvab, et riigi sätestatud reeglid on seni soosinud tööl alkoholijoobes viibimist. | FOTO: Peeter Langovits

Viru vangla kõrge ametnik ilmus 2009. aasta 30. oktoobril relvastatud üksuse treeninglaagrisse ilmselgelt ebakaines olekus. Vangla direktor karistas teda distsiplinaarkorras kolmeks kuuks ametipalga vähendamisega 30 protsendi võrra.


Ametnik ei jäänud rahule ja kaebas Tartu halduskohtusse, kuna tema hinnangul tuvastati alkoholijoove mittekohase vahendiga ja joobe tuvastamise toiminguid teostas pädevust mitteomav isik. Mullu oktoobris langetas riigikohtu halduskolleegium otsuse väidetava purjutaja kasuks, kuna tõesti – joobe määranud alkomeeter ei olnud taadeldud ja seetõttu ei saanud võimalikku joovet kohtus enam tõestada.

Värskem näide pärineb eelmise aasta lõpust, mil logistikafirma Logistika Pluss OÜ töötaja jäi hommikul joobega vahele. Ta tunnistas seletuskirjas, et «vaatasime pubis jalgpalli ja võtsime väheke alkoholi, ju siis ei läinud kõik organismist välja ja hommikul näitas promille».

Oma ladudes miljonite eurode väärtuses elektroonikat hoidev logistikafirma ei saa enesele seesuguseid rikkumisi lubada. Ööd ja päevad mitmes vahetuses hiiglaslike üheksa meetri kõrguste laoriiulite vahel ringi vuravate elektritõstukite roolis peavad olema puhanud ja kained töötajad.

See on kirjas töölepingus, see on kirjas tööeeskirjas. Et oma töötajates kindel olla, teeb Logistika Pluss nendele aeg-ajalt pistelisi alkoteste, tellides selleks teenust turvafirmalt, kes võtab proovid taadeldud aparaatidega.

Tööandja vallandas alkomeetrisse 0,3-promillise näidu puhunud töötaja, viidates töölepingu seaduse paragrahvile 88, mis puudutab tööandja usalduse kaotust, ja firmasiseste töökirjareeglite raskele rikkumisele.

Logistika Plussi peadirektori Toomas Orutari imestus oli suur, kui ta seisis peagi silmitsi tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega, mis tunnistas, et töötajat vallandades eksiti ja tuleb maksta hüvitist.

«Otsus, millega sisuliselt õigustatakse alkoholijoobes töötamist, oli šokeeriv,» ütles ta. «Minu arvates loodi selle otsusega pretsedent, kus töötajatel ongi õigus alkoholijoobes tööle tulla ja töötada.»

Arst peab kinnitama

Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjon ei tuvastanud mõjuvat põhjust töötajaga töölepingu ülesütlemiseks, kuna sotsiaalministri 30. aprilli 2010 määrus «Isikul esineda võivate alkoholijoobele, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joobele viitavate tunnuste loetelu ja nende tunnuste esinemise või mitteesinemise tuvastamise viisid» ütleb, et joobele viitavateks tunnusteks on isiku välimus, aeglustunud reaktsioon, häirunud kõne, aja, isiku ja koha tajumise häired, teadvuse seisund ning mälu-, koordinatsiooni- ja käitumishäired. Nimetatud määrus on aga kehtestatud politsei ja piirivalveseaduse alusel ega ole kohaldatav töösuhetes.

Töövaidluskomisjoni seisukoht tulenebki loo alguses lahti seletatud riigikohtu halduskolleegiumi otsusest, milles leiti, et sotsiaalministri eelnimetatud määruses märgitud joobele viitavate tunnuste alusel ei ole õige tuvastada avalikus teenistuses töötava isiku joobeseisundit. Joovet ei defineeri avaliku teenistuse seadus, samuti mitte töölepingu seadus. Üldse on kehtivate seaduste järgi võimalik joovet kohtukõlblikult kindlaks teha vaid arsti abiga.

«Kui töötaja on silmanähtavate alkoholitarvitamise tunnustega, haiseb alkoholi järele ning tema käitumine ja käimine ei ole loomulik kainele inimesele, siis ei peaks määratlemisega ju mingeid probleeme olema,» imestas Logistika Plussi peadirektor Orutar.

Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Ebe Sarapuu tunnistas, et probleem on olemas, ja seda just eriteenistuste valguses.

«Teema on problemaatiline, sest avaliku teenistuse seaduses puudub joobnud oleku määratlus ning selle tuvastamise kord. Joobe tuvastamiseks on võimalik kasutada haldusmenetluse seaduses sätestatud tõendiliike, kuid need ei pruugi alati olla piisavad,» tunnistas ta. «Selgema regulatsiooni järele tunnevad vajadust just eriteenistused, kuna seal on vaja olla valmis kiireks reageerimiseks, sunnivahendite kasutamiseks.»

Ettevõte kaebas edasi

Logistika Pluss kaebas töövaidluskomisjoni otsuse hiljuti Harju maakohtusse.
«Tegemist on siiski suure ühiskondliku, mitte meie firma probleemiga. Kuna riik sisuliselt soosib tööl alkoholijoobes viibimist, loodan ma kohtu õiglast arutelu ja otsust,» põhjendas Orutar.

«Soovin selget diskussiooni riigiga, et sellised puudujäägid seadustes – kui need on – saaks likvideeritud. Parem on siiski ennetada ühiskondlikke probleeme kui võidelda negatiivsete tagajärgedega, sest me kõik soovime, et teedel sõidaks kained bussijuhid ja sadade ettevõtete veoautosohvrid,» lisas ta.

Kommentaarid

Enn Reinsalu
tööinspektsiooni teise töövaidluskomisjoni juhataja


Meenub üks juhtum, mille puhul tööl käis jooming, nii et mees kõndis tiira-taara ja hoidis seintest kinni. See oli selge joobejuhtum, mispuhul tööandja lõpetas lepingu töötajaga, kes pöördus omakorda töövaidluskomisjoni. Ent ka töövaidluskomisjon andis õiguse tööandjale.

Niina Siitam
tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja


Kui tööandja väidab, et töötaja on joobes, peab ta suutma seda ka tõendada. Tõendamine on üsna keeruline: töötajat ei saa saata tervisekontrolli või ekspertiisi, kui ta ise ei ole sellega nõus. Töötaja joobeseisundi tuvastamiseks on mitu võimalust: hinnata visuaalselt, võtta tunnistajate ütlused. Selliste juhtumite korral on alati mõistlik koostada kirjalik akt, millega kinnitatakse visuaalselt hinnatud töötaja joobeseisund, märkides kuupäeva ja kellaaja.

Raili Karjane
tööinspektsiooni esimese töövaidluskomisjoni juhataja


Kui ei ole tõendatud, et inimene ei saa tööd teha, siis ei ole alust teda lahti lasta. Joovet tuvastades peab tööandja töötajat eelnevalt hoiatama, kui hakkab teda vallandama. Eelnevat hoiatamist ei ole vaja siis, kui joobeseisund on töökeskkonnas nii ohtlik, et inimene tuleb kohe töölt kõrvaldada.

Kui aga näiteks tööandja hommikul tuvastab töötajal kerge joobe, laseb tal sellegipoolest päev läbi tööd teha ning õhtul annab paberid töölepingu lõpetamiseks, siis ei ole seaduse nõuded täidetud: eelnevalt töötajat ei hoiatatud. Samuti pole sarnasel juhul millegagi tõendatud, et töötajal oli takistus tööd teha.

Ülesütlemine

• Töölepingu seaduse paragrahv 88 lg 1 p 5 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu.

Allikas: töölepingu seaduse paragrahv 88 lg 1 p 5

Tagasi üles