Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Telefonitootjate sõjas võitlevad kõik kõigiga

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Repro

Nutitelefonide tööstuses on konkurentide omavaheline võitlus jõudnud kohtusaalidesse – ettevõtted on alustanud patendisõda, milles kõik võitlevad kõigiga ning lõppu ei paista sellel tulevatki.


Apple’i kaasasutaja Steve Jobs ütles Walter Isaacsoni kirjutatud biograafias, et kulutaks vajadusel ka oma viimased hingetõmbed ja pennid Androidi hävitamisele. «Ma hävitan Androidi, sest see on varastatud toode. Ma alustan nende vastu termotuumasõda,» ähvardas Jobs.

Apple lahingu keskmes

Tuumasõjaga kaasneb paraku oht, et see võib pöörduda alustaja enda vastu ja just nii Apple’iga juhtunud ongi. Igale Apple’i hagile Samsungi, Motorola või mõne teise konkurendi vastu on nood vastanud oma hagiga, kus püütakse näidata, et Apple ei olegi nii innovatiivne, kui Jobsile meeldis arvata, kirjutas ajakiri Bloomberg Businessweek.

Apple on sattunud lahinguvälja keskmesse, ta on esitanud ja/või tema vastu on esitanud hagi riistvaratootjad Samsung, Motorola, LG, Nokia, HTC, Research in Motion (RIM), Kodak ja veel mõned vähem tuntud ettevõtted. Lisaks neile on patendisõtta haaratud tarkvarakompaniid Microsoft, Oracle, Google ja mitmed teised.

Steve Jobsi süüdistused said alguse pärast seda, kui ta 2008. aastal külastas Google’i peakorterit ja nägi seal loomisel olevat Androidi. Juba siis ütles Jobs otsingumootorifirma asutajatele Larry Page’ile ja Sergei Brinile, et kui nad arendavad Androidi võistlemaks iOSiga, pöördub Apple kohtusse.

Olukorra muutis pikantsemaks asjaolu, et Google’i tollane tegevjuht Eric Schmidt oli ka Apple’i nõukogu liige. 2009. aasta alguses lõi Jobs ta sealt siiski minema.

Esimese hagi esitati Taiwani mobiilitootjale HTC, keda Apple süüdistas kümne patendi rikkumises. «Me võime muidugi istuda ja vaadata, kuidas konkurendid meie patenteeritud leiutisi varastavad, aga me teeme midagi selle vastu,» ütles Jobs toona.

Paraku osutus 1997. aastal asutatud HTC sitkemaks vastaseks kui arvati. HTC palkas Ühendriikidest tippadvokaadid ning juba enne kohtuistungeid hakkas Apple osasid süüdistusi tagasi võtma. Mullu detsembris otsustas kohus, et HTC kasutas ebaseaduslikult vaid üht väikese leiutise patenti. Kaotusest said julgust ka teised telefonitootjad ning hakkasid omakorda riburada pidi Apple’it patendi rikkumises süüdistama.

Eelmise aasta sügisel võttis Google, kes on operatsioonisüsteemi Android looja ja omanik, üle USA mobiilitootja Motorola Mobility, mille eest maksis 12,5 miljardit dollarit. Paljude analüütikute ja tehnoloogiaspetsialistide arvates kuulus Motorolale 17 000 patenti, mida Google soovis. Google’il endal oli neid varem vaid 700.

Püramiidi tipp

Google’i tegevjuht Larry Page kommenteeris ülevõtmist sõnadega, et tehing võimaldab Androidi paremini kaitsta konkurentsi kahjustavate ähvarduste eest Microsofti, Apple’i ja teiste ettevõtete poolt. Teisisõnu edastas ta signaali: kui teie esitate süüdistuse meile, siis meie esitame omakorda teile.

«Enamik tänapäevasest tehnoloogiast asetseb omamoodi innovatsioonipüramiidi tipus,» ütles Harvardi ülikooli professor Willy Shih. «Nutitelefonides on palju varasemaid leiutisi, seetõttu on need seotud lugematu arvu patentidega, mida keegi võib hageda.»

Shih’ sõnul on püramiidi tipust peaaegu võimatu näha selle kõiki alumisi plokke. «See on retsept lõpmatuteks kohtuvaidlusteks,» toonitas ta.

«Paljude aastate jooksul valitses Silicon Valleys vaikiv kokkulepe, et ettevõtted üksteise vastu hagi ei esita,» nentis Santa Clara ülikooli professor Colleen Chien. «Selle lõpetas uus patentide enda omandiks kuulutamise ärimudel.» Osaliselt on selles süüdi ka patendivaidluste õhutajad – nad ostavad patente kokku  eesmärgiga esitada süüdistus neile ettevõtetele, kes autori­õigust rikuvad.

Jordan Robertson kirjutas Bloombergi tehnoloogiablogis, et konsultant Chetan Sharma analüüsis seitset miljonit USAs ja Euroopas registreeritud patenti. Selgus, et kümne aastaga on mobiilsidega seotud patentide arv kasvanud Euroopas kolm ja USAs koguni viis korda.

Tänavu esimeses kvartalis USAs registreeritud patentidest olid 21 protsenti seotud mobiilitööstusega, 2001. aastal aga vaid viis protsenti. Eelmisel aastal olid kõige enam mobiilitööstusega seotud patente registreerinud Samsung, IBM, Sony, Research in Motion ja Microsoft. Apple esikümnesse ei mahtunud.

Mitmed intellektuaalse omandi eksperdid arvavad, et patendisõda lõpeb massilise litsentseerimise ja ristlitsentseerimise kokkuleppega. Kuid enne kui sinnani jõutakse, kulub veel aega ja palju raha.

«Kui ettevõtted kulutavad sadu miljoneid dollareid kohtukuludeks, tähendab see, et midagi on meie patendisüsteemis täiesti valesti,» ütles The Wall Street Journalile Ühendriikides asuva Rutgersi õiguskooli professor Michael Carrier. «Võite ju arvata, kas see on toonud rohkem kahju või kasu.»

Artikli autor omab Apple’i aktsiaid

Tagasi üles