Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Marek Niit jooksis rekordi vigastuse ja haiguse kiuste

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Marek Niit. | FOTO: Liis Treimann

Marek Niit võttis enda nimele juba kolmanda väljas joostava distantsi Eesti rekordi, kui sai Arkansases toimunud võistlusel 400 m jooksus aja 45,91. Senise rekordi oli Aivar Ojastu jooksnud 21 ja pool aastat tagasi.


Niitu ei seganud ka teda viimaste nädalate jooksul tabanud paaripäevane haigushoog, hiljutine kerge vigastus ega tihedast reisimisest tekkinud väsimus. «Siin on tormihooaeg ja paljud reisid venivad väga pikaks ning lõppevad hilistel õhtutundidel. Aga kokkuvõttes pole nurisemiseks põhjust,» sõnas ta.

Vaatamata kõigele polnud rekord Niidule üllatus – treeningute põhjal oli vorm teada, sama tulemuse jooksis ta välja ka kolm päeva varem treeningul. «Osa inimesi arvas, et jooksen juba 45 sekundi algusesse,» märkis Niit. «Teadsin, et olen heaks tulemuseks võimeline, ja jooks tuligi välja.»

Võistluse eel koostas Niit pealtnäha lihtsa plaani: stardist kiiresti minema ja hoogu hoida lõpuni. Lihtne, kuid selle täitmiseks pead olema kõva mees. Plaani täideviimise muutsid lihtsamaks staadionil valitsenud head tingimused. «Tagasirgel oli tuul tagant ja see aitas kaasa kiirele algusele, poolel maal oli vaheaeg 21,1 sekundit. Ebaharilik tuule suund oli minu jaoks olulise tähtsusega,» selgitas Niit.

400 m on Niidu jaoks põhidistants, kuid Londoni olümpiamängude pääset pole ta veel lunastanud. Äsjane rekord on vaid ühe sajandiku võrra nõrgem kui olümpia B-norm. Jooksumeest ennast see ei heiduta, sest varu olevat veel piisavalt.

«Seekord andis lõpumeetritel reie tagumise lihase vigastus veel tunda, kuid selline jooks tegi jala olukorda paremaks – aeglane jooks parandab hästi. Näiteks lühematel distantsidel ei saaks ma praegu võisteldagi,» tõdes ta. «Usun, et seekordne aeg ei ole minu lagi ja ühel ilusal päeval olen veel umbes sekundi võrra kiirem. Edasiseks andis see igatahes hea meeleolu.»

Tänavu ka 100 m jooksu Eesti rekordit kohendanud ja seal ka olümpianormi täitnud Niidu hinnangul on ta juba teist aastat varasemast kõrgemal tasemel.

«Mullu läks küll suvine hooaeg pehmelt öeldes metsa. Tänavuse kohta saab täpsemalt öelda siis, kui jalad terved ja osalen tähtsamatel võistlustel.»

Lähiaja esimene eesmärk on Niidul jalg terveks ravida ja seejärel proovida kiirust 200 m jooksus. Sellele peaksid järgnema juba tähtsamad jõuproovid.

«Paari nädala pärast stardin konverentsi võistlustel Louisanas, seejärel tulevad regiooni võistlused ja kõige lõpuks USA üliõpilaste meistrivõistlused,» loetles Arkansase ülikoolis õppiv ja treeniv mees. «Helsingi EMi ja Londoni olüpia eel on starte päris palju.»

Tagasi üles