Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tederi vastuseis oli teada enne ESMi allkirjastamist

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Rahandusminister Jürgen Ligi ei seisa seekordses vaidluses õiguskantsler Indrek Tederi ees enam viksi koolipoisina, vaid kinnitab, et Tederil polnud õigust ESMi lepingut riigikohtus vaidlustada. | FOTO: Mihkel Maripuu

Õiguskantsler Indrek Teder teatas valitsusele juba jaanuaris, et Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamisleping võib olla vastuolus põhiseadusega. Sellest hoolimata otsustas valitsus lepingu allkirjastada.



Teder saatis salastatud kirja, mis kandis ametkondliku kasutamise märget, rahandusminister Jürgen Ligile 26. jaanuaril. Teder teatas, et tema analüüsi põhjal on viimane muudatus, mille riigid 2011. aasta detsembri algul asutamislepingus tegid, vastuolus Eesti põhiseadusega.

Jutt on erakorralisest menetlusest, mida saavad taotleda Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank kiire abi andmiseks. Erakorralise menetluse puhul piisab ESMist raha eraldamiseks 85-protsendilisest häälteenamusest. Eesti otsusele vetot panna ei saa, sest meie hääleõigus fondis on alla 0,2 protsendi.

Anti allkirjastamise luba

Täpsuse huvides olgu lisatud, et vetot ei saa panna suurem osa euroala riike, sest 15 protsendist suurem hääleõigus on ESMis vaid Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalial.

Kuigi valitsus teadis, et Teder viib ESMi asutamislepingu põhiseadusele vastavuse kontrolliks riigikohtusse, andis Stenbocki maja Eesti alalisele esindajale Euroopa Liidu juures loa täiendatud asutamisleping allkirjastada 2. veebruaril.

Teder avalikustas 12. märtsil, et pöördub ESMi asjus riigikohtusse. Enne seda informeeris õiguskantsler oma otsusest nii valitsuse kui ka koalitsiooni liikmeid.

«Kiirmenetluse korras riikidele finantsabi andmine võib luua olukorra, kus Eesti peab rahaliselt panustama, kuid ei saa finantsabi andmist ega selle tingimusi mõjutada,» kommenteeris Teder märtsis oma otsust.

Teder märkis, et kui leping on põhiseadusega vastuolus, asutatakse ESM Eestita. See oleks nii rahandusministrile kui ka keskpangale mõru pill, sest Eestist saaks euroala riikide must lammas.

«Majandusliku julgeoleku ainus realistlik lahendus on koostöö ning väikeriigina on meil sellest kõige rohkem võita,» ütles rahandusminister Jürgen Ligi aprilli algul Postimehele. «Kui taanduksime ise panustamisest, ei oleks me enam arvestatav partner ja kahtlemata vähemasti laenuabi meil raskuste korral loota ei oleks.»

Reedel saatis rahandusministeerium riigikohtule ametliku seisukoha ESMi asutamislepingu kohtuvaidluses. Enam kui sajaleheküljelises dokumendis tõdetakse, et Tederil polnud õigust ratifitseerimata lepingut riigikohtus vaidlustada. «Õiguskantsleril ei ole pädevust vaidlustada ratifitseerimata välislepingut,» seisab Ligi allkirjaga kirjas.

Kohatu küsimus

Rahandusministeeriumi arvates pole üldse kohane esitada küsimust, kas Eesti peaks liituma ESMiga, sest see on otsustatud juba seoses liitumisega euroalaga. «Meie liitumine ESMiga ei ole kas-, vaid millal- ja kus-küsimus,» seisab kirjas.

Et oma positsioonile suuremat jõudu anda, märkis Ligi, et Eesti oleks 2009. aastal pidanud abi küsima IMFilt, kuid viimases hädas päästis tühja riigikassa Swedbank, kes soostus laenu andma. «Põhiseaduse riive hindamisel tuleb mõista, miks ESM loodi ja miks on Eestile tähtis osaleda ka vetoõiguseta,» toonitas Ligi.

Õiguskantsleri pressiesindaja Jaana Padrik ütles, et enne riigikohtu istungit ei hakka Teder Ligi väiteid kommenteerima. ESM peaks jõustuma kõikides riikides pärast ratifitseerimist selle aasta keskel.

Riigikohus koguneb ESMi asutamislepingu ja Eesti põhiseaduse vastuolu arutama mai algul. Kui kohus leiab, et asutamisleping pole põhiseadusega vastuolus, tuleb see riigikogus ratifitseerida.

Tagasi üles