Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

E-tervise infosüsteem lonkab

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tallinna Mustamäe polikliiniku registratuur 2006. aastal, kui haiguslood olid veel paberkandjal. | FOTO: Toomas Huik


Kuigi Eesti digitaalse terviseloo süsteemi sisseviimist põhjendati kvaliteetsema ravi pakkumisega, võtavad arstid süsteemi vaevaliselt omaks ning selle jäikus võib patsiendi koguni ohtu seada.



Kui Tiina (nimi muudetud) pärast tänavu märtsis Tartu Ülikooli kliinikumis ravil olekut Lõuna-Eesti haiglasse sattus, selgus tema lähedaste ootamatuseks, et sealsetel tohtritel pole Tartus tehtud uuringutest ega määratud ravimitest aimugi.

Kuna vale ravi oleks eakale naisele võinud maksta elu, tuli Tiina lähedastel tema ravikirjeldus paberkujul Võru arstide kätte toimetada.

Erinevad infosüsteemid

Loos poleks midagi veidrat, kui juba 2009. aastast ei oleks Eestis kohustuslik e-tervise infosüsteem Digilugu, mis säilitab raviandmeid sõltumata sellest, kus inimene arsti juurde läheb.

Praktikas töötab süsteem aga halvasti. Arstid märgivad oma patsientide andmed esmalt üles haiglate soetatud infosüsteemidesse, mis on erinevates raviasutustes erinevad. Teistele arstidele muutuvad andmed nähtavaks alles siis, kui haigusloo kokkuvõte ehk epikriis suletakse ja see edastatakse e-tervise keskandmebaasi.

See võib aga juhtuda alles nädalaid või kuid hiljem, näiteks pärast patsiendi viimaste uuringutulemuste saabumist. Kuigi raviandmete ülesmärkimine on arstile kohustuslik, jätab osa neist selle üldse tegemata. Sest otsest karistust ka ette nähtud pole.

«Kõik haiglad saadavad meile andmeid, aga erinev on see, kui palju nad saadavad,» tunnistas Eesti E-tervise Sihtasutuse kommunikatsioonijuht Maarja Karjaherm. «Ka see, kas kõik haigla arstid saadavad või mitte, on väga individuaalne.».

Eesti Arstide Liidu president Andres Kork lisas, et saatmata jätmise põhjusi on erinevaid. «Põhiliseks kuluartikliks on e-loo täitmisele kuluv tööaeg,» nentis Kork. «See on olenevalt arstist 10–20 protsenti vastuvõtuajast.»

Sellele lisanduvad süsteemi aeglane ühenduvus ja fakt, et patsiendi vastuvõtul viibides on mitmekümneks minutiks arvuti taha jäämine mõeldamatu. «Paljureklaamitud tööaja kokkuhoidu siit ei tulnud,» tõdes Kork. «Tänaseks on ka selge, et praeguse tööintensiivsuse puhul ei ole võimalik teha vajalikus mahus sissekandeid ja suhelda samal ajal patsientidega.»

Tartu Ülikooli kliinikumi endokrinoloog Tarvo Rajasalu ütles, et avab e-terviselugu harva. «Mul ei ole selle kasutamise harjumust,» sõnas ta. «Olen kunagi sinna sisenenud, aga järeldasin sellest, et see ei tööta veel nii, nagu on mõeldud. Tegelikult me saame kliinikumisiseselt läbi ajada oma süsteemiga.»

Samas lisas Rajasalu, et sellest aastast edastab kliinikum e-tervise süsteemi kõik ministri määrusega nõutud patsiendiandmed.

Lõuna-Eesti Haigla ASi juhatuse liige Arvi Vask kinnitas Tiina lugu kuuldes, et õige ravita poleks naine jäänud, sest haiglad väljastavad endiselt paberkujul ravilugusid ja arstid saavad üksteisele ka helistada.

Andmete ladu

Tiinaga juhtunu taga on tema sõnul haiglate erinev seis e-tervise süsteemiga liitumisel. Raviasutused ja perearstid kasutavad nelja erinevat tarkvara, mis vastupidiselt näiteks Soomele omavahel ei ühildu. Riik pani küll kohustuse andmeid edastada, ent ei andnud raha ühtsete süsteemide soetamiseks.

Lisaks sellele on digiloost kujunemas raskesti arusaadav andmemassiiv, millesse süüvimiseks pole arstil lihtsalt aega. «Nii mõneski kohas on mindud seda teed, et epikriis ei kujune mitte kokkuvõtteks, nagu ta peaks olema, vaid sisuliselt andmete laoks, kuhu aja kokkuhoiuks kõik sisse pannakse ja ära saadetakse,» ütles Vask.

Sellele vaatamata olid kõik Postimehega suhelnud arstid e-tervise andmebaasi tuleviku suhtes optimistlikud – kui süsteemi arendamisel tehakse suuri investeeringud kasutajamugavusse.  Osalt on need ka tulemusi andnud.

Tagasi üles