Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Islamiusuline võib kaotada töö ja kogeda solvanguid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Belgia moslem Hejare Boujtat esinemas eile Brüsselis toimunud Amnesty Internationali raporti «Valik ja eelarvamus: moslemite diskrimineerimine Euroopas» tutvustamisel. | FOTO: AP/SCANPIX

Mitme Euroopa riigi moslemid seisavad silmitsi tõsise usulise diskrimineerimisega – alates puhtalt välist puudutavatest keeldudest ehitada minarette või kanda ülikoolis pearätti ning lõpetades solvangutega inimestelt tänaval ja sellega, et moslemit ei võeta tööle tema usu pärast, – leidis Amnesty International oma eile ilmunud raportis.


Rahvusvahelise valitsusvälise inimõiguste organisatsiooni uuringu kohaselt kurdavad näiteks pearäti kandmise kasuks otsustanud mosleminaised, et see toob neile pahandusi.

«Kui koolides ususümbolite kandmist keelustavat seadust rakendama hakati, olin ma alles teismeline,» meenutas Amnestyle Pariisis elav naine, kes on identifitseeritud kui Linda D. «Ma ei kandnud koolis pearätti, ainult bandana’t (väike rätik, mida kantakse peas või kaelas – toim).»

Terrorirünnaku mõju

Linda D. hinnangul tõi see diskussioon Prantsusmaal esile ja levitas laiemalt stereotüüpseid arusaamu moslemitest. «Panin tähele, et inimesed muutusid minu suhtes vaenulikumaks ja mõnikord hüüti tänaval inetuid kommentaare,» jutustas ta. «Ükskord küsis üks mees mult, kas ma tahaksin mängida orja. Ma olin noor ega osanud reageerida.»

«Hiljem, näokatte keelamise debati ajal, ütles üks naine mulle: «Ma arvasin, et peakate on Prantsusmaal keelatud.» Seejärel lõhkus ta mu autot,» lisas ta.

Amnesty uuring näitas, et nende mosleminaiste osakaal, kes kannavad usulistel põhjustel pearätti, erineb riigiti väga suurel määral. Kui Ühendkuningriigis teeb seda koguni 53 protsenti, siis näiteks Prantsusmaal on sama näitaja 13 protsenti.

Soov kanda pearätti on Amnesty sõnul ka üks põhjuseid, miks mosleminaistel tekib raskusi töö leidmisel. Raport toob välja juhtumi, kus just soovist leida töö, millel poleks tähtis näost näkku klientidega kohtumine ja võiks firma mainet mõjutamata jätta pea kaetuks, kandideeris naine telefonimüüja kohale ning lükati tagasi põhjendusega, et ta kannab pearätti.

Šveitsi kodanik Ahmed aga jutustas uurijatele, kuidas ta oma töökoha kaotas. «Ma olen moslem, kes praktiseerib oma usku diskreetselt, ma pole kunagi küsinud eraldi puhkust usupühade järgimiseks, ma pole kunagi töökohal palvetanud,» rääkis ta. «Mõnikord olen ma tagasi lükanud kolleegide kutseid seltskondlikele üritustele baarides, kus pakutakse alkoholi.»

15 aastat ühes firmas töötanud Ahmed märkas mingil hetkel, et töökaaslased muutusid tema suhtes kahtlustavaks. Kui ta lasi oma habemel pisut pikemaks kasvada, kuulis ta kommentaare «sa näed välja nagu bin Laden». Ühel hetkel ta vallandati põhjendust esitamata: kopsakate lisatasude ja kinnitustega, et tema suhted tööl olid head.

Hollandist tõi Amnesty aga välja näite Pakistani päritolu mehest, keda ei võetud asüüliametniku kohale. Immigratsiooniamet põhjendas tema tagasilükkamist sellega, et usulistel põhjustel lühikese habeme kasvatanud mees ei vasta varjupaigataotlejate intervjueerimiskoha neutraalsus- ja turvalisusstandarditele.

Amnesty märkis ka seda, kui jõudsalt on Lääne-Euroopas viimastel kümnenditel toetust kogunud otseselt islamivastast retoorikat kasutavad erakonnad.

Näiteks möödunud nädalavahetusel Marine Le Peni poolt koguni ligi 18 protsenti Prantsuse valijaist hääletama saanud Rahvusrinne oli 1981. aasta valimistel kogunud vaid 0,2 protsenti häältest.

Hollandi Vabadusparteist, kes lisaks islamivastasusele on viimasel ajal laineid löönud ka idaeurooplaste-vastase kampaaniaga, on saanud jõud, kes otsustas sel nädalal valitsuse langemise. Sarnase ideoloogiaga Šveitsi Rahvaerakond, kelle eestvõttel keelustati nende riigis minarettide püstitamine, on ka mulluste föderaalvalimiste tulemusel riigi suurim parlamendipartei.

Kuigi peaasjalikult keskendus Amnesty neljale riigile – Šveitsile, Hollandile, Prantsusmaale ja Belgiale –, oli neil etteheiteid ka valdavalt moslemitest elanikkonnaga Türgile.

Kuigi Türgi praegune valitsus on püüdnud leevendada varasemaid reegleid, mis keelasid täieliku sekulaarsuse tagamise eesmärgil haridusasutustes pearättide ja habeme kandmise, pole selles vallas siiski täieliku usuvabaduseni jõutud. Praeguse seisuga sõltub see, kas üliõpilane võib habeme või pearätiga loengus käia, konkreetse õppeasutuse juhtkonnast.

Üheks sündmuseks, mille järel moslemivaenulikkus mitme Euroopa riigis märkimisväärselt kasvas, peetakse 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid USAs.

«Moslemeid peetakse vastutavaks selle eest, mis toimub Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas,» rääkis üks küsitletuist, itaaliakeelses Šveitsi piirkonnas elav islamiusku naine. «Seda moslemite stereotüüpse kujutamise tõttu meedias. Näiteks pärast 11. septembrit ütles üks mu kolleeg, et kõik moslemid tuleks põlema panna.»

«Inimesed hüüdsid mulle tänaval solvavaid kommentaare või tegid inetuid märkusi,» kirjeldas sama intervjueeritu. «Hiljuti solvas mind tänaval mees, kes süüdistas Liibüas toimuvas islamit ja käskis mul oma maale tagasi minna.»

«Kord hakkas üks mees mulle karjuma, et ma pean ära võtma lina, mida peas kannan,» jätkas ta. «Ma olen üles kasvanud Šveitsis ja pean seda oma kodumaaks. Ma ei mõista, miks teised kodanikud arvavad, et neil on õigus mind nii kohelda.»

Kasv on pidurdunud

Samas nendib Amnesty oma raportis, et leidub ka uuringuid, mis näitavad, et Euroopas vaadati moslemitele viltu juba enne 2001. aastat. Ühes analüüsis, mida raport tsiteerib, öeldakse, et näiteks võimalus, et neil võiksid olla moslemitest naabrid, paneks end eriti ebamugavalt tundma eestlased, belglased, bulgaarlased, soomlased, kreeklased, leedulased, maltalased ja rumeenlased.

Eile välja antud üle saja lehekülje pika raporti tarbeks intervjueerisid Amnesty töötajad mullu islamiusulisi, kes on kogenud diskrimineerimist, moslemiorganisatsioonide esindajaid, sotsiaalteadlasi, poliitikuid, ametnikke ning ametiühingute esindajaid.

2010. aasta statistika kohaselt elas Euroopas üle 44 miljoni moslemi. Nende rahvuslik taust ja algpäritolu on väga erinev – kui näiteks Põhjamaades moodustavad suure osa Iraagi ja Iraani pagulased, siis Prantsuse islamiusulised on enamasti pärit nende kunagistest Aafrika kolooniatest ja Šveitsi omad Balkanilt.

On Euroopa riike, nagu Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia ja Venemaa, kus islamiusulisi vähemusi on elanud sajandeid. Kolmel Euroopa maal – Albaanias, Kosovos ja Türgis – moodustavad moslemid rahvastikust enamuse.

Paljudesse Euroopa riikidesse on suured moslemikogukonnad aga tekkinud 20. ja 21. sajandi rännete tagajärjel. Sel viisil on näiteks Prantsusmaa jõudnud olukorda, kus moslemid moodustavad 7,5 protsenti nende rahvastikust, Belgias on sama näitaja 6, Hispaanias 5,7, Saksamaal 5, Ühendkuningriigis 4,6 ja Hollandis 2,3 protsenti rahvastikust.

Islamiusuliste kogukond Euroopas kasvab ka praegu, kuid aeglasemalt kui vahepealsetel aastatel. Praeguste hinnangute kohaselt peaksid 2030. aastaks moslemid moodustama umbes kümme protsenti rahvastikust Prantsusmaal, Belgias ja Rootsis. Šveitsis, Hollandis ja Ühendkuningriigis prognoositakse vastavaks näitajaks kaheksa, Saksamaal seitse ja Hispaanias neli protsenti rahvastikust.

Arvamusi
•    «Islam on suurim oht, ähvardades meie riiki ja kogu vaba läänemaailma. Ma usun, et meil on liiga palju massiimmigratsiooni moslemiriikidest ja liiga  palju vihapaleesid, Cohen (Hollandi sotsiaaldemokraatide liider Job Cohen – toim) nimetab neid mošeedeks, ning immigrandid on jätkuvalt üleesindatud kuritegevuse statistikas. Mis liig, see liig.»
Geert Wilders,
Vabaduspartei, Holland
•    «Euroopa pole enam Euroopa, sellest saab islamivabariik. Me oleme pöördepunktis, ja kui me ei kaitse oma tsivilisatsiooni, siis me kaome.»
Marine Le Pen,
Rahvusrinne, Prantsusmaa
•    «Neil pseudopalvetel Milanos ja Colosseumi ees pole midagi pistmist usuga – need on ähvardavad ja hirmutavad teod itaalia rahva vastu. Politsei peaks tuvastama neil osalejad ja ehk ka maalt välja saatma. Inimesed ei tohiks kasutada palvet poliitilise relvana.»
Maurizio Gasparri,
Vabaduse Rahvas, Itaalia

Allikas: Amnesty International

Tagasi üles