Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tänavu suvel enamikul teelõikudel piirkiirust ei tõsteta

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Suviste liiklusmärkide ülespanek tunamullu kevadel Pärnumaal. Tänavu jäävad kõik sajakilomeetrist tunnikiirust lubavad liiklusmärgid lattu oma aega ootama. | FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Kuigi tavaliselt on suveperioodil tõstetud maanteede parematel ja sirgematel lõikudel piirkiirust 100 kilomeetrini tunnis, jäävad tänavu 100 km/h lubavad märgid ladudesse paremat aega ootama.


Liikluskomisjon eesotsas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsiga otsustas toetada maanteeameti ettepanekut piirkiirust mitte tõsta, sest liikluskultuur on aina halvenenud ja raskete õnnetuste arv suur.

Mullu oli Eestis kaherajalisi teelõike, kus suveperioodil tohtis sõita 100 km/h, 652 kilomeetrit. Tänavu tohib kaherajalisel maanteel ka suvel sõita maksimaalselt 90 km/h.

Sujuvam liiklus

«Paraku oleme jõudnud olukorda, kus maanteesurmade ja raskete liiklusõnnetuste arv kasvab teist aastat järjest drastiliselt. See nõuab kohe meetmeid,» põhjendas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. «Me oleme loonud illusiooni, et saame suviti sõita kiiremini ühest punktist teise, samas on see ajavõit tühine võrreldes kasvava ohuga,» sõnas Parts.

Ministri sõnul on liigse sõidukiiruse probleem väga terav ja üks peamisi liiklusõnnetuste põhjustajaid. Ligikaudu kaks kolmandikku rasketest liiklusõnnetustest on seotud liigse kiirusega ning liiklusloenduspunktide andmetel ületavad tegelikud kiirused lubatud 90 km/h väga sageli ja seda pea kõikides mõõtepunktides.

Liikluskomisjoni hinnangul muudab piirkiiruse tõstmisest loobumine liikluse rahulikumaks ja sujuvamaks ning väheneb ühe ohtlikuma manöövri ehk möödasõitude hulk.

Küll aga saab neljarajalise maantee parematel lõikudel sõita ka tänavu suvel 110 km/h. Kui palju neid lõike on, otsustatakse täna. Mullu oli 110 km/h lubatud sõita 148 kilomeetril. Maanteeametist öeldi eile, et ilmselt on sel aastal 110 km/h lõike mullusest veidi rohkem.

Liiklusjurist Indrek Sirk tõdes, et kiirus on vaieldamatult üks olulisemaid tegureid, mis liiklusõnnetuse tagajärgi suurendab. Ta tõi ühe nüansina välja, et kui liikumiskiirus on erinevatel teelõikudel erinev, tekitab see liiklejates teinekord segadust. Piirkiiruse vaheldumine toob kaasa hulgaliselt kiirendusi ja pidurdusi ning enam ohtlikke möödasõite.

«Meil on teada, et teelõikudel, kus on lubatud 100 km/h, ei sõida paljud juhid nii kiiresti,» kinnitas Sirk, kes on ka ise liikluskomisjoni liige. Mõne puhul olevat põhjuseks näiteks see, et ta ei saa või ei tohi nii kiiresti sõita, teine ei julge ja kolmas sõidab aeglasemalt seetõttu, et ta lihtsalt ei tea, et piirkiirust on suurendatud.

Sirk rõhutas, et piirkiiruse tõstmata jätmine on riigi reaktsioon meie liiklejate käitumisele. «Meil on liiklusõnnetustes hukkunute arv kasvanud. Kuna üheks põhiliseks põhjuseks, miks meil raskeid liiklusõnnetusi juhtub, on lubatud sõidukiiruse ületamine, siis tuleb seda käsitleda kui riigi reaktsiooni,» lausus Sirk.

Ajakaotus on tühine

«Küsimus oli üldises liikluskultuuris ja liiklejate hoiakutes,» rääkis Sirk. «Viimased liiklusloendused näitavad, et keskmised kiirused meie teedel on lubatust suuremad. Viimase kahe aasta jooksul on liiklussurmade arv kasvanud põhiliselt teelt väljasõitude tõttu, ja nende põhjuseks on liiga suur kiirus.»

Autokooli Autosõit juhatuse liige Indrek Madar tõdes, et kui sõita 90 km/h asemel näiteks 100 km/h, siis kümnekilomeetrise lõigu peale oleks ajavõit vaid 40 sekundit ehk kilomeetri peale neli sekundit.

«Kui kiirus läheb suuremaks, siis lähevad tõsisemaks ka liiklusõnnetuste tagajärjed, aga ega me väga suurt ajavõitu kiiruse tõstmisega ei saa,» sõnas ta. «Selle saamata ajavõiduga ei jää meil tegelikult elus midagi tegemata. Pigem on see inimeste mõttemaailmas kinni.»

Kurb statistika

Liiklusõnnetused ja -surmad

•    2012. aasta 3 kuud: 29 hukkunut, 270 liiklusõnnetust

•    2011. aasta: 101 hukkunut, 1492 liiklusõnnetust

•    2010. aasta: 79 hukkunut, 1347 liiklusõnnetust

•    2009. aasta: 100 hukkunut, 1505 liiklusõnnetust

Allikas: maanteeamet

Tagasi üles