Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Suurema piirkiirusega lõigud polnud ohtlikumad

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Maanteeameti avalike suhete peaspetsialist Allan Kasesalu kinnitas, et piirkiiruse suurendamisest loobumise põhjuseks ei olnud neil lõikudel juhtunud liiklusõnnetuste arv.


«Otsuse taga kaherajalistel teedel piirkiirust mitte tõsta ei ole mitte nende lõikude eriline avariilisus,» selgitas Kasesalu liikluskomisjoni otsust, miks sel suvel ei suurendata kaherealistel maanteedel piirkiirust kuni 100 km/h. «Statistika näitab, et need on suhteliselt ohutud lõigud.»

Põhimõtteline  otsus

Maanteeameti eesmärk on Kasesalu sõnul liiklusvoo ühtlustamine, ohtlike möödasõitude hulga vähendamine ja võimalikult sujuv liiklus. «See on põhimõtteline otsus, millel ei ole otsest seost 100 km/h teelõikudega, sest need teed on nagunii paremad kui ülejäänud,» nentis ta.

2011. aastal juhtus nimetatud lõikudel 17 liiklusõnnetust, milles hukkus kolm ja sai vigastada 23 inimest. 2010. aastal registreeriti 27 liiklusõnnetust, hukkus üheksa inimest ja vigastada sai 44.
100 km/h teelõikudel juhtunud õnnetuste osakaalust saab aimu, kui võtta võrdluseks, et mullu 1. maist kuni 30. septembrini registreeriti Eestis 740 liiklusõnnetust 38 hukkunu ja 925 vigastatuga ning 2010. aasta samal ajal 672 liiklusõnnetust 40 hukkunu ja 844 vigastatuga.

Rohkem möödasõite

«Kui vaadata asjale teiselt poolt, siis kasvas kiiruse tõstmisega möödasõitude arv, liiklusvoo kiirus muutub ebaühtlaseks ning see päris kindlasti ei muuda liiklust ohutumaks,» märkis Kasesalu. «Lisaks veel kaudne mõju – vähegi sirgemates kohtades kiputakse gaasipedaalile tugevamini vajutama.»

Peaminister Andrus Ansip märkis eile Vikerraadio saates «Reporteritund», et liiklusõnnetustesse sattumine ei sõltu üheselt vaid maksimaalselt lubatud piirkiirusest, kuid viimasel ajal on inimesed liikluses hakanud vähem alalhoidlikult käituma.

«Ühe korrelatsiooni järgi kasvab avariide arv hüppeliselt maksimaalse lubatud liikumiskiirusega koos, aga on ka vastupidiseid näiteid – näiteks et liiklusõnnetuste arv sõltub olulisel määral teel oldud ajast, ja sellest võib teha pahatahtliku järelduse, et mida kiiremini tee läbid, seda väiksem on tõenäosus õnnetusse sattuda,» arutles peaminister. «See ei ole päris nii lihtne. Ma olen seda meelt, et kõik niisugused otsused peavad olema põhjalikult kaalutud.»

Piirkiirus ei jää siiski kõigil teedel väiksemaks. Maanteeamet teatas eile, et alates 30. aprillist hakatakse riigimaanteede neljarajalistel teelõikudel kohati suurendama piirkiirust 110 kilomeetrini tunnis. Tänavu tohivad A- ja B-kategooria sõidukid kiirusega 110 km/h sõita kokku 172,3 km ulatuses. 2011. aastal kehtis suurim lubatud sõidukiirus 110 km/h 148,1 kilomeetril ja 100 km/h 658,4 kilomeetril.

Tagasi üles