Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Lõviosa rohelisest elektrist tuleb põlevkiviahjust

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tuvi tunneb end Narva Elektrijaamade energiaplokis olevat üsna keskkonnasõbralikus miljöös – sealt peaks tänavu tulema 40 protsenti Eesti rohelisest elektrist. | FOTO: Raigo Pajula

Juhan Parts tahab toetuse maksmist Narva põlevkivijaamale pikendada, Keit Pentus sõdib sellele vastu.

Eesti Energia konkurentidest taastuvenergia tootjaid ärritab, et suur osa rohelisest elektrist tuleb Narva Elektrijaamade ühest põlevkivikatlast. Energiafirmal valmis kütuse laadimise süsteem, mis lubas selle aasta algul kasvatada hakkpuidu osakaalu uues katlas ligi pooleni kütuse hulgast.

Elering prognoosis, et tõhusal koostootmisel ja taastuvaist allikaist toodetakse tänavu 1455 GWh elektrit. Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik ütles, et firma soovib Narva jaamades toota tänavu umbes 600 GWh rohelist elektrit. Pisut enam kui 40 protsenti Eesti rohelisest elektrist tuleks seega põlevkivikatlast.

Madal kasutegur

Praeguse seaduse järgi saab Eesti Energia hakkpuidu toetust selle aasta lõpuni, majandusministeerium sooviks, et tähtaega pikendataks, kuid taastuvenergia tootjate ja keskkonnaminister Keit Pentuse arvates tuleks põlevkiviahjude toetamine sellisel kujul lõpetada.

«Meie ettepanek on lõpetada taastuvenergia toetuse nime all Narva madala efektiivsusega koostootmisjaama põlevkivikatlas puidu põletamisele toetuse maksmine,» kommenteeris Pentus. «See ei eelda isegi seadusemuudatust, oleks tehtav majandusministri määruse muutmisega ja annaks tarbijale kohe kaks protsenti väiksema elektriarve.»

Pentuse hinnangul peaks Eesti loobuma keskkonda saastavast põlevkivienergeetikast ja asendama selle taastuvaist allikaist toodetuga.

Pentus viitas majandusministri määrusele, mis sätestab katla kasuteguri. Kuna Parts on selle määranud suhteliselt madalana (40 protsenti), siis kvalifitseerubki Eesti Energia põlevkivijaam toetusele. Madalale viidud kasuteguri määr aita­b saada suuremat toetust ka näiteks Fortumi Pärnu jaamale.

«Partsi esitatud taastuvenergia toetuste eelnõu on ju silmamoondustrikk,» kommenteeris investoreid esindava taastuvenergia koja juht Rene Tammist. «Ühelt poolt vähendatakse erainvestoritele toetusi, samas kui Narva elektrijaamadele toetusi hüppeliselt suurendatakse. Ning kulu jäetakse ka edaspidi tarbija maksta.»

Selle aasta esimeses kvartalis sai Eesti Energia 7,84 miljonit eurot hakkpuidu põletamise toetust. Seda on ligi neli korda enam kui mullu samal perioodil. Majandusministeeriumi asekantsler Ando Leppiman ütles, et ministeeriumi arvates on mõistlik toetada Narva jaamades hakkpuidu põletamist ka edaspidi.

Eesti taastuvenergia toodang on jõudnud lähedale 2020. aastaks võetud eesmärgile – 17 protsenti tarbimisest. Kui Narva jaamad hakkpuidu põletamisest loobuksid, siis vajaks Eesti uusi suuri investeeringuid, et võetud eesmärki täita. Hakkpuidust loobumine vähendaks ka Eesti Energia konkurentsivõimet elektrimüügis, sest kasvaks CO2 ja muude saasteainete õhkupaiskamine.

Tehniline vaidlus

Tehniliselt käib vaidlus selle üle, millal Narva Elektrijaamade Balti jaama 11. plokk tööle hakkas. Nii ütles ka Eleringi juht Taavi Veskimägi, et kuna plokk hakkas tööle enne 2002. aastat, siis tuleval aastal see enam taastuvenergia toetust saada ei tohiks.

«Balti elektrijaama 11. plokk on täiesti uus tootmisseade ja alustas elektri tootmist 2005 aasta 1. juunil,» kinnitas Eesti Energia pressiesindaja Vennik. «Sellele tuleb rakendada toetuse maksmise 12-aastast perioodi nagu kõikidele teistele uutele tootmisseadmetele.»

«Põlevkivi asendamine biomassiga on kõige odavam viis toota taastuvenergiat, sest see ei vaja suuri investeeringuid ja vajab seetõttu madalaimat toetust võrreldes teiste alternatiividega, ent ilma toetuseta ei ole see tõepoolest majanduslikult mõistlik,» vahendas Vennik Eesti Energia seiskohta. Samal arvamusel on majandusministeerium.

Hakkpuidu kasutamine kivisöeelektrijaamades on levinud kogu Euroopas, sest see aita­b vähendada keskkonna saastamist. Nii on näiteks üks maailma suuremaid kivisöeelektrijaamu – Drax Suurbritannias – ka riigi suurim taastuvenergiatoetuse saaja, sest põletab hakkpuitu umbes viis protsenti kütte mahust.

Partsi pakutud taastuvenergia toetuste kärbe, mis praegu on valitsuse laual, seab põlevkivijaamade toetuse sõltuvusse CO2 hinnast. Mida kõrgem viimane on, seda suurem on toetus.

Sama eelnõu kärbib kõiki taastuvenergiatoetusi, seades need sõltuvusse elektribörsi hinnast. Mida kõrgem börsihind, seda madalam toetus.

Pentus soovib muutust

Keskkonnaministeerium soovib taastuvenergia toetusi muuta nii, et edaspidi maksaks riik uutele projektidele ainult investeerimistoetust. Toetust juba saavate projektide toetusi minister kärpida ei taha. «See oleks leevendus tarbijatele, vähendaks elektriarveid,» ütles Keit Pentus. «Majandusministeerium soovib aga jätkata ka tulevikus püsitoetuse maksmist.»

Majandusministeeriumi asekantsler Ando Leppiman ütles, et investeerimistoetus oleks maksumaksjale veelgi koormavam kui tegevustoetus.

«Tegevustoetus väheneb eeldatavasti igal aastal, kuid investeerimistoetus tuleb kohe välja maksta,» märkis Leppiman. Andrus Karnau

Tagasi üles