Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Timothy pürib kosmost uurima

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Timothy Henry Charles Tamm naasis eile Vilniusest Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadilt võidumedali ja -karikaga. Enne seda aga sai temast staar noorte teadussaates «Rakett 69». | FOTO: Toomas Huik

Kui poolteist nädalat tagasi tulistas Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi 10. klassi noormees Timothy Henry Charles Tamm puunotist valmistatud kahurist raketi 157 meetri kaugusele ja võitis noorte teadussaate «Rakett 69», siis nädal hiljem on ta ka Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadi võitja.


«Aprillikuu on olnud minu elu õnnelikem kuu,» säras 17-aastane Tamm eile pärast Vilniusest Euroopa tasemel olümpiaadilt naasmist. Aprill algas tema jaoks keemiaolümpiaadi võiduga Eestis, järgnes mitu kuud kestnud ETV saate «Rakett 69» võit ning lõpuks kuldmedal koos Tallinna Prantsuse lütseumi 11. klassi neiu Mette Purde ja Tallinna reaalkooli 10. klassi noormehe Uku-Kaspar Uustaluga.

«Timothy on tõeline staar – ta on uljas ja ei pelga tuletada ülesande lahendust ka juhul, kui seda koolis veel õppinud pole,» iseloomustas «Rakett 69» üks idee autoreist ja produtsentidest Ylle Rajasaar.

Finaalis ammused tuttavad

Timothy vastane saate finaalis oli Tartu Ülikooli 3. kursuse bioloogiatudeng Kristiina Tüür. Saate tegijad arvasid, et nii palju nooremale ja vähemate kogemustega Timothyle võib tudengineiu olla ebavõrdne vastane.

Kristiina ja Timothy olid kohtunud poolteist aastat varem, kui Kristiina kuulus žüriisse, mis valis noori rahvusvahelisele loodusteaduste olümpiaadile Nigeeriasse, kuhu võistlema Timothy kandideeris ja sealt ka medaliga tagasi tuli.

Timothy on alati olnud nutikas poiss. Nooruk ise arvab, et varakult pääses ta teadmiste ligi ka tänu sellele, et lugeda armastav ema teda raamatukokku kaasa võttis ning ta seal põhiliselt laste entsüklopeediaid uuris.

«Kosmose asjad olid minu jaoks väga põnevad, ja kui koolis algasid loodusteaduste tunnid, siis kooliprogramm tundus ja tundub ka praegu väga lihtne. Füüsikavalemid on omavahel seotud ja kui ma ei teagi konkreetset valemit, siis tuletan selle ise – see on oskus, mida ka olümpiaadidel nõutakse,» rääkis Timothy.

«Ma ei tea, mis ta sööb,» naljatas Mette Purde, noormehe olümpiaadikaaslane Nigeeriast ja nüüd ka Vilniusest. «Ta ei lähe kangesti närvi, on terav, reageerib kiiresti – mõtted tulevad inimesele kusagilt pähe.»
Olümpiaadimeeskonna juhendaja, Tartu Ülikooli keemia instituudi õppejõud Karin Hellat selgitas, et olümpiaadid on väga pingelised ja kõigi närvid ei pea seal alati vastu.

Kui Timothy, aga ka Uku-Kaspar esimese klassi katsetel Tallinna kesklinna koolides käisid, ei peetud neid kumbagi küllalt võimekaks, et nn eliitkoolis õppida. Mette võeti kolmikust ainukesena Prantsuse lütseumi esimesel katsel vastu.

«Timothy ei osanud ringi sisse hästi värvida ja tal oli ka kõnedefekt tollal – kukkus väiksena huule lõhki ja pärast käisime aastaid defektoloogi juures,» meenutas ema Piret Tamm. Nii ei jäänud muud üle kui panna poiss piirkonnakooli – Liivalaia gümnaasiumisse.

Viiendas klassis teatas Timothy ise oma vanematele, et ta tahab saada paremat haridust ja kooli vahetada. Noormees tõdes tagantjärele kogenult, et piirkonnakoolis kiputakse targemaid nohikuteks nimetama ja kiusama.

Nii läks Timothy 6. klassi Westholmi gümnaasiumi, aga kiusu mõttes oli seal veel hullem ning kolmandal katsel leiti noormehele õige kool – Gustav Adolfi 7. klassi katsetel ei kahelnud vastuvõtjad, et see poiss on nende kooli just see õige.

Juba 6. klassi arenguvestlusel teatas poiss, et ta tahab tulevikus õppida maailma parimas tehnikaülikoolis – Massa­chusettsi tehnoloogiainstituudis. See eesmärk ei ole tal kuhugi kadunud.

«MITi (Massachusetts Institute of Technology – toim) on väga raske sisse saada – sinna võetakse vaid 150 välistudengit, aga kui oled sisse saanud, maksavad nad peaaegu kõik kinni – endale jääb 2000–4000 eurot aastas,» teab Timothy täpselt.

Ka hiljuti Euroopa rahvusringhäälingute võrgustikus parimaks haridussaateks valitud «Rakett 69» võidetud 10 000 eurot läheb noormehe õppefondi tallele. Osa kulub sellest küll tänavusuvisele teaduslaagrile Saksamaal Göttingenis.

«Kas kosmoseuuringud või kõrgem keemia või füüsika,» arutles Timothy, mida ta võiks Ameerikas õppima hakata, aga enim huvitavad teda praegu küll kosmoseuuringud.

Kooli alati ei jõua

2008. aastal samasuguse Euroopa loodusteaduste olümpiaadi võitnud Taavi Pungas ja Stanislav Zavjalov õpivad nüüd juba Inglismaa parimates kõrgkoolides. Toona esimest korda olümpiaadikarika Eestisse toonud võidumeeskonna kolmas liige Katrin Kalind valis esimeseks kõrgkooliks Tartu Ülikooli.

Mettel, Timothyl ja Uku-Kasparil on auahne soov võita ka tuleval aastal Euroopa loodusteaduste olümpiaad, et võidukarikas jääkski Eestisse. Nimelt on reegel, et karikas jääb kolm korda võitnud riigile ja valmistatakse uus karikas.

«Kooli olen sel kuul vaid mõnel päeval jõudnud,» tõdes Timothy eile. «Eks õpetajad teevad veidi hinnaalandust ja päris kõiki töid ei pea järele tegema.»

Tagasi üles