Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Häda sõjavarude kogumisega

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Uutele ajateenijatele mõeldud varustus tunamullu Tapa väljaõppekeskuses. Mobilisatsioonivaru koosseis, kogused ja muud andmed on salastatud ning kaetud riigisaladusega. | FOTO: Mihkel Maripuu

Kaitseministeerium alustas uurimist, miks jäi kaitseväel mullu hankimata 90 protsenti aasta jooksul soetada tulnud mobilisatsioonivarudest.


Lugu sai alguse 2010. aastal, kui mobilisatsioonivarude, mida riik hädaolukorra puhkedes vajab, planeerimise eest vastutav kaitseministeerium andis kaitseväe peastaabi esindajatele üle artikli, mis määratleb lähiaastate mobilisatsioonivaru ostmise vajaduse. Selle kohaselt tulnuks 2011. aastal riigi salajastesse ladudesse soetada juurde nii meditsiinivahendeid kui ka uusi kuivtoidupakke.

Mullu suvel koos käinud töörühmad avastasid aga, et ministeeriumil puudub selge ülevaade, mida ja milliste summade eest kaitsevägi üldse ostnud on. Kuna kaitseväe peastaap seatud tähtaegadeks vastuseid ei andnud, saatis kantsler Mikk Marran peastaabi ülemale kolonel Peeter Hoppele tänavu aprillis arupärimise, mille sisu on konkreetne: avaldada ministeeriumile mobilisatsioonivaru ostud 2010. ja 2011. aastal ning ka järgnevatel aastatel.

Teravaks tooniks andis alust ministeeriumi tehtud arvutus, mis head ei näita.

«Vaadates kaitseväe 2011. aasta eelarve täitmise aruannet, tuleb tunnistada, et mobilisatsioonivaru soetuse plaan on täidetud vaid 9,96 protsendi ulatuses,» kirjutas Marran. «Ühtlasi palun teil anda hinnang ning esitada ettepanekud, mis kindlustaksid mobilisatsioonivaru soetuse planeerituga täies mahus.»

Riigisaladuse pitser

Nii kaitseministeerium kui ka kaitseväe peastaap keeldusid juhtunu sisu avaldamast, sest kogu mobilisatsioonivarudega seotu on rangelt asutusesisene informatsioon. Sealhulgas oleks liigne julgeolekurisk ka see, kui alalaekumise põhjus meedias välja öelda.

«Meil on peaaegu võimatu seda kommenteerida. Küll aga võin kinnitada, et see on mõnes mõttes tehniline küsimus. Seal ei ole probleemi, et midagi oleks kaotsi läinud või raha kaduma läinud,» sõnas kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet.

«Peastaap on nüüdseks andnud meile ammendava ülevaate ning kokkuvõttes peab ministeerium olukorda mobilisatsioonivarude komplekteerimise ja ladustamise osas rahuldavaks,» lisas ta.

Kuimeti sõnul ei tähenda varude alalaekumine riski Eesti julgeolekule, sest varud jagunevad pika- ja lühiajalisteks. Mullu uuendamisele kuulunud varud moodustavad kogu mobilisatsioonitagavarast väikese osa.

Alalaekumised ka varem

Endine kaitseväe juhataja erukindral Ants Laaneots ütles, et ei tea mobilisatsioonivarude alalaekumisest midagi, sest lahkus ametist enne, kui möödunud aasta lõpus valmis varude seisu kokkuvõte.

«Osa hankeid tegime meie, osa tegi kaitseministeerium ise. Mind huvitakski väga, mis pretensioonid kaitseväele on,» lausus ta.

Postimeest konsulteerinud erialaeksperdid ütlesid, et peastaabi esindajad on viimasel ajal varude küsimuses sageli ministeeriumis vaibal käinud. Puudujääk tuleneb tõenäoliselt probleemidest kaitseväe haldussüsteemis, peaasjalikult väheses võimekuses korraldada kvaliteetseid riigihankeid.

Samale probleemile pööras tähelepanu ka kaitseministeeriumi mullu juulis valminud siseaudit, mis avastas ridamisi vigadega riigihankedokumente, halba planeerimist, tähtaegade ületamist ja puudulikku aruandlust.
Audiitorite hinnangul võivad sellised eksimused lõppeda nii maine- kui ka varalise kahjuga. Teravamad probleemid ilmnesid mereväebaasis ja kaitseväe logistikakeskuses, mis muu hulgas tegeleb ka mobilisatsioonivaru hankimisega. Auditi tulemusel trahvis rahandusministeerium kaht kõrget mereväeohvitseri, ent muid karistusi ei järgnenud.

Üks väheseid viiteid olukorra põhjustele on kaitseväe napp vastus audiitoritele, mille kohaselt on kehvade hangete taga majandushangete plaani puudumine ja lepingute ootamatu lõppemine, mis takistab hangete korraldamisse piisavalt süveneda.

Kaitseminister Mart Laar ütles seepeale, et hangete läbiviimise kohustus tuleb sõjalise koolituse saanud kaitseväelastelt ära võtta ja viia eraldi kompetentsikeskuse alla, mis on aga seni veel loomata.

Aastatel 2010–2011 korraldas kaitsevägi 267 riigihanget. Rahandusministeeriumi haldusosakonna nõunik Triin Vilman ütles, et riigihangete vaidlustuskomisjoni jõudis neist vaid 11, mis on isegi veidi parem kui Eesti keskmine näitaja.

See aga ei näita, et riigihangetega või varudest kinnipidamisega oleks kõik ideaalses korras. Postimehega suhelnud ekspert ütles, et mobilisatsioonivaru on alalaekunud ka varasematel aastatel.

Mitu erinevat menetlust

2010. aastal alustaski riigikontroll ühe sellise vihje peale uurimist, kui kahtlustas kuritegu kaitseväe meditsiiniressursside riigihankel. Varude hankimise osas lõpetati kriminaalmenetlus 2011. aasta augustis kuritegu tuvastamata, kuid sellest eraldati teine menetlus, mille käigus kaitsepolitsei paljastas kaitseväe peastaabi logistikaosakonna ohvitseri Aivo Loigomi korduva pistisevõtmise 160 000 krooni ulatuses.

Eksperdi hinnangul võivad segadused varude ümber olla põhjuseks, miks kaitseministeerium ja kaitsevägi ei lasknud riigikontrollil 2010. aastal mobilisatsioonivarusid auditeerida.

Kaitseministeerium pareeris süüdistusi auditimeeskonna liikme, riigikontrolli töötaja Olav Lüüsi väidetava punaminevikuga, mis ei võimaldanud talle anda vajalikku NATO ligipääsuluba. Eksperdi sõnul võib kaitseväel võidetud lisaajast abi olla, kuid kõiki puudujääke enne riigikontrolli «uut katset» ilmselt kõrvaldada ei õnnestu.

Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja Toomas Mattson kinnitas, et uus mobilisatsioonivarude auditi meeskond on juba kokku pandud ja alustab tööd mais.

«Riigikontroll loodab, et mingeid uusi takistusi auditeerimiseks vajalikule informatsioonile ligipääsuks ei tekitata. Kaitseväe juhataja on riigikontrolliga suheldes rõhutanud, et kaitsevägi on ise sellest auditist väga huvitatud,» ütles ta.

Auditi tulemused selguvad 2013. aasta kevadeks, kuid pole selge, kui palju sellest üldse avalikustamisele kuulub.

Hädaolukordade tarvis
•    Mobilisatsioonivaru on ressursside kogum, mida säilitatakse kaitseväe ja elanikkonna vajadusteks hädaolukorras (sh sõjaolukord). Varu hulka kuulub erinevaid ressursse, nagu toit, meditsiinivahendid ja telgid, aga ka hädaolukorra tehnika, sõidukid ja kütus.
•    Varu hoitakse riigile või eraõiguslikele juriidilistele isikutele kuuluvates kinnistes laohoonetes, platsidel, reservuaarides, mahutites või tanklates, mille asukoht ja sisu on kaitstud riigisaladusega.
•    Varud jagunevad pika- ja lühiajalisteks, millest viimased vajavad uuendamist regulaarselt. Näiteks kuivtoidupakid säilivad reeglina kuni viis aastat.
•    Vastavalt kaitseministri määrusele on mobilisatsioonivaru hoiuleandja kaitseväe logistikakeskus.
Allikas: PM

Tagasi üles