Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Rahulolu ajateenistusega vähendab nigel olme

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Toomas Huik

Mullu ajateenistuse läbinute hulgas tehtud uuring näitas, et ligi kaks kolmandikku neist jäi teenistusajaga rahule. Mõtteainest siiski jagub, sest parandamisruumi on nii väeosade olmetingimustes kui ka näiteks tööandjate kehvas suhtumises ajateenistusse.


Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse vanemteadur Juhan Kivirähk ütles, et arvamusi Eesti kaitseväe kohta küsiti enam kui 5000 kaitseväekohuslaselt ja reservis olijailt viiendat aastat järjest.

Rahulolematuid vähe

Mulluse «Kevadtormi» järel reservi läinud noormeestest oli teenistusajaga üldiselt rahul 49 protsenti ja täiesti rahul 16 protsenti. 28 protsenti pigem ei jäänud teenistusajaga rahule ning täiesti rahulolematuid oli kuus protsenti.

See näitaja erineb aastati tugevalt, näiteks 2010. aastal kiitsid teenistuse heaks koguni 78 protsenti. «See sõltub üsna paljudest asjaoludest,» ütles Kivirähk. Mullu võis ajateenijate meele mõruks teha näiteks tavapärasest karmim talv, mis muutis väliõppustel viibimise ebameeldivamaks.

Selge on aga see, et rahulolunäitajad ei erine oluliselt reservväelase hariduse, vanuse ega emakeele, vaid pigem väeosade lõikes. Vähem on põhjust rahuloluks nendes teenistuspaikades, kus olme- ja väljaõppetingimused pole kiita.

Kui Jõhvis asuva Viru jalaväepataljoni ajateenijatest jäi mullu teenistusega täiesti või üldiselt rahule 76 protsenti, siis Tallinnas asuvas vahipataljonis vaid 58, mereväebaasis 54 ning staabi- ja sidepataljonis ainult 43 protsenti küsitletuist.

Rahuloluteguritest anti kõrgemaid hindeid suhetele teiste ajateenijatega ning toitlustusele, madalaimad keskmised hinded said väeosade väljaõppe tase, sportimisvõimalused ja eeskätt vaba aja veetmise võimalused.

«Tallinna ajateenijate tingimuste parandamine on üks kaitseväe ja ministeeriumi peamisi prioriteete ja need saavad paika sel aastal valmivas arengukavas järgnevaks kümneks aastaks,» ütles kaitseväe peastaabi ülema asetäitja toetuse alal kolonel Ants Kiviselg.

Loomulik osa elust

Nii Kiviselg kui ka Kivirähk olid siiski seda meelt, et ajateenistuse populariseerimiseks enam palju ruumi ei ole. Kivirähki sõnul on küsitlusele vastanud teinud palju ettepanekuid, kuidas ajateenistust mõttekamaks muuta. «Neist, kellel on reaalne kogemus, juba 61 protsenti arvab, et ajateenistuse saaks teha lühema ja intensiivsemana,» märkis ta.

Vähem oluline ei ole ka see, et kui ajateenistusse mineja vanemad ja sõbrad suhtuvad kohustusse hästi või pigem hästi, siis tööandjatest kiidab ajateenistuse heaks vaid 14 protsenti. See eristab Eestit tugevalt Soomest, kus tööandja peab ajateenistust lisaväärtuseks. Sama arvavad ka Eesti ajateenistuse läbinud, kes tõid plussidena välja parema füüsise, tugevamad juhtimisoskused ja enesekindluse.

Kaitseressursside ameti peadirektori Kairi Rikko sõnul annab uuring alust rõõmustada selle üle, et suurenenud on nende noorte hulk, kes võtavad ajateenistust loomuliku osana eluplaanist.

«Kui eelmisel aastal asus teenima 3304 ajateenijat, siis neist neljandik olid need, kes ise soovi avaldasid. See on väga positiivne faktor Eestis ja näitab kõrget kaitsetahet,» ütles Rikko.

Vähenenud on ka ajateenistusse ilmumata jätnute hulk. Eelmisel aastal oli see 3,5 protsenti kutsealustest, mis on viimase seitsme aasta madalaim näitaja.

Tagasi üles