Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kreeka äärmuslased pääsevad ilmselt parlamenti

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ateena elanik lastega valimisplakatist möödumas. | FOTO: Reuters/Scanpix

Sel nädalavahetusel jälgige Ateenat, mitte Pariisi, soovitas eile USA majandusleht Wall
Street Journal, viidates kahtedele olulistele valimistele Euroopas. Leht oletas, et kuigi koos tuleval aastal Saksamaal toimuvate valimistega mängivad Prantsuse presidendivalimised pikemas plaanis tähtsamat rolli, on lühemas perspektiivis olulisem Kreeka parlamendivalimistel juhtuv.


Wall Street Journali autori Richard Barley hinnangul tundub hirm, et sotsialist Francois Hollande võiks tegelikult ka fiskaalpakti üle uusi kõnelusi alustada, liialdatuna. Kreeka parlamendivalimiste tulemus tundub seevastu palju etteaimamatum.

Praegu pürgib Kreeka parlamenti 32 erakonda, kellest kümnel on viimaste küsitluste järgi ka lootus esinduskogus kohti võita. Neist omakorda seitse on vastu Rahvusvahelise Valuutafondi (IMFi) abiprogrammile ja kaks tahavad lahkuda eurotsoonist.

Optimistlikumas toonis ei kirjeldanud eelseisvaid Kreeka valimisi ka Brüsselis baseeruv EU Observer. See väljaanne rõhutas, et esimest korda pärast sõjaväelise diktatuuri lõppu 1974. aastal pääsevad Ateenas parlamenti nii vasak- kui paremäärmuslaste saadikud. Küsitlused annavad kolmeprotsendilise valimiskünnise ületamise lootust nii neonatsistlikuks peetavale Kuldsele Koidikule kui marksistlik-leninistlikule Laosele.

Hoolimata ekstremistide ennustatavast tõusust prognoositakse enim hääli siiski kahele siiani suurimale parteile – konservatiivsele Uuele Demokraatiale ja sotside Pasokile, kelle toetus on viimaste küsitluste järgi vastavalt 22 ja 18 protsenti.

Tõenäolisimaks uueks peaministriks peetakse Uue Demokraatia liidrit Antonis Samarast. Seda aga juhul, kui tal õnnestub moodustada koalitsioon hoolimata sellest, et erakond 300-kohalises parlamendis enamust ei saavuta.

Euroopa tasemel Saksa liidukantsleri Angela Merkeli ja siiani veel Prantsuse presidendi ametit pidava Nicolas Sarkozyga ühte konservatiivide parteiblokki kuuluv Samaras on lubanud maksukärpeid ja uusi kõnelusi Kreeka abipaketi üle.

Juba ajal, kui Uus Demokraatia istus opositsioonis, oli Euroopa konservatiividel raske veenda oma Kreeka liitlasi tegema kärpeid alustanud sotside valitsusega konstruktiivset koostööd.

Wall Street Journali allikad nii Kreeka konservatiivide kui ka sotside hulgas peavad aga väga tõenäoliseks ka seda, et Samaras ei saa valitsust kokku ning juba peagi – võib-olla isegi tuleval kuul – seisavad ees uued valimised.

Nimelt ei soovi Samaras oma parteiallikate sõnul sotsidega võimu jagada ka juhul, kui sellele võib osutada lihtne parlamendikohtade jaotuse aritmeetika – kus siiani võimul vaheldunud parem- ja vasak­tsentristid saaksid kahe peale kokku napilt üle poole kohtadest.

Nii tema erakonnakaaslased kui ka sotside esindajad pidasid tõenäoliseks, et uskudes konservatiivide võitu järgmisel katsel, eelistab ta pigem panustada uutele valimistele.

EU Observeri teatel on samal ajal uut hoogu saanud ka jutud, et Kreeka lahkub eurotsoonist. Kreeka keskpanga juht George Provopoulos hoiatas möödunud nädalal, et ükskõik kui piinarikas abipaketi nõudmistest kinnipidamine ka poleks, viiks nende eiramine riigi ajas mitu aastakümmet tagasi ning tagajärg oleks väljakukkumine eurotsoonist ja EList.

Reitinguagentuur Fitch aga märkis üleeile, et Kreeka lahkumine eurotsoonist on väga tõenäoline stsenaarium. Agentuuri teatel tooks see kaasa ka Küprose, Iirimaa, Itaalia, Portugali ja Hispaania reitingute alandamise hirmus, et Kreeka on loonud pretsedendi, mis võib korduda.

Tagasi üles