Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Poliitikud mängisid riigiprokuratuuri elamislubade asjas auti

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Riigikogu komisjon sai avalikkuse silmis riigiprokuratuuri üle seljavõidu – nii võib kokku võtta elamislubade skandaali kriminaalasja algatamise tagamaad.


Kuigi riigiprokuratuur keeldus eelmise aasta lõpus ajakirjanduses ilmunud andmete põhjal elamislubade asjus kriminaalmenetlust alustamast, lepiti politsei- ja piirivalveametiga siiski ühes kokku.

Kokkuleppe järgi pidi amet riigiprokuratuurile teada andma, kui järelkontrolli käigus avastatakse elamislubadega seoses midagi ebaseaduslikku. Sel juhul oleks riigiprokuratuur saanud uuesti otsustada, kas uurimist alustada.

Ometi läks teisiti – teisipäeval viis elamislubade parlamendikomisjoni esimees Kalle Laanet prokuratuuri komisjoni kogutud materjalid, kust nähtuvad kriminaalkuriteo kahtlused. Nii ei jäänud riigiprokuratuuril muud üle, kui kriminaalasi kapole uurida anda.

Prokuratuuri hinnangul olid komisjoni kasutada politsei- ja piirivalveametist saadud dokumendid. Nagu riigi peaprokurör Norman Aas on kuluaarivestlustes avaldanud, on lubamatu, et enne prokuratuuri jõudsid need poliitikuteni.

Parlamendikomisjoni esimees Laanet selle hinnanguga ei nõustu. «Need dokumendid on siiski meie endi töö tulemus,» ütles ta.

Dokumendid püstitavad kahtluse, et osa elamislubade hankimisel ei täidetud miljonikroonist investeerimisnõuet, sest IRLi poliitikud Nikolai Stelmach ja Indrek Raudne võisid selle nõude täita raha ühelt arvelt teisele tõstes.

Vandenõuteoreetikud näevad materjalide parlamenti jõudmises poliitilist kättemaksu. Laaneti sõnul oli nende mure, et miks teatud poliitiliste jõudude vastu (Keskerakond – RB) alustatakse kriminaal­uurimisi väga kergesti, kuid IRLi poliitikute elamislubade skandaali asjus ei vaevutud kahtlusi isegi mitte uurima.

Tõsi, üks uurimine on elamislubade asjus juba lõpule jõudmas – see on skandaali puhkedes politsei- ja piirivalveametis alustatud kontrollmenetlus elamislubade põhjendatuse asjus. Selle uurimisega võttis migratsiooniosakond kontrollimise alla ettevõtlusega saadud 61 elamisluba.

Nimelt tekkis kahtlus, et elamisloa saanud isikutega seotud ettevõtetel puudub Eestis reaalne majandustegevus ja et elamisloa omanikud pole Eestis aastas vähemalt 183 päeva füüsiliselt kohal olnud. Migratsiooniosakonna välismaalaste talituse juhataja Liis Valgu sõnul oli nende 61 elamisloa puhul põhjendatud kartus, et kumbagi nõuet pole täidetud.

Kui migratsiooniosakond saatis elamisloa omanikele päringud, asusid nood kõikidele argumentidele vastu vaidlema. Vastuseks saadeti näiteks ettevõtete aruandeid, mida migratsiooniosakond koostöös maksu- ja tolliametiga viimastel kuudel kontrollis.

«Levinud on väide, et ettevõtete majandustegevus oli tagasihoidlik üleüldise tagasihoidliku majandusliku olukorra tõttu,» ütles Valk.

Samuti pidid kontrollitavad tõestama, et nad on viimase aasta jooksul füüsiliselt Eestis piisavalt viibinud. Siin olid abiks isikute pangakontode väljavõtted, kommunaalmaksete arved jms. Erandina küsiti näha inimeste passikoopiaid, kus on sees võimalikud välisviisad või piiriületustega kaasnevad templid.

Rohkem kui pooli kontrollmenetluses olevaid elamislubade omanikke esindab advokaadibüroo Glimstedt vandeadvokaat Marko Tiiman. Tema sõnul on pilt avalikkuses siiani ühepoolne.

«Mulje on selline, et ei tea kust tuli keegi surra-murra, sai elamisloa ja ajab nüüd omi asju edasi,» ütleb Tiiman. «Tegelikult on nende isikute puhul kõik nõuded elamislubade saamiseks täidetud.»

Tiiman jättis aga telefonivestluses vastamata küsimusele, kuidas said pooled uurimise all olevatest isikutest ühe advokaadibüroo ehk Glimstedti klientideks. Ta palub aega klientidega konsulteerimiseks, helistab hiljem tagasi ja palub kirjalikke küsimusi. Kolm nädalat hiljem on Postimehel endiselt vastused saamata.

Esimesed elamisload tühistatakse ilmselt veel sel kuul.

KOMMENTAAR

Norman Aas
riigi peaprokurör


Kelle materjalide alusel kriminaalmenetlust alustada, ei mängi olulist rolli. Prokuratuuril oli politseiga kokkulepe, et kui elamislubade menetluse järelkontrolli käigus ilmnevad viited võimalikele kuritegudele, siis alustatakse kriminaalmenetlust. Prokuratuurile laekus politsei informatsioon riigikogu uurimiskomisjoni kaudu 10. mail, mille põhjal alustasime kohe ka kriminaalmenetlust.

Tagasi üles